Uudiseid Spartast

Jana Teder (41) liitus Spartaga juba 10 aastat tagasi, kuid eesmärgiga lavale jõuda hakkas ta treenima kõigest 3 aastat tagasi. Ülejäänud on juba ajalugu. Neli Eesti meistritiitlit, EM-i hõbemedal, MM-i hõbemedal ning nagu pealkirjast lugeda võib - maailmameistri tiitel!

Tere Jana! Esimese asjana soovime Sind Sparta spordiklubi poolt õnnitleda maailmameistri tiitli puhul. Kas antud saavutus tuli sulle üllatusena?

Aitäh! Jah, minu üllatust oli kuulda üle saali 😊. Loomulikult lootsin ma sisimas muidugi võita, aga reaalsus on see, et tase on iga aastaga järjest kõrgem ja näiteks minu kategooria eelmise aasta finalistidest olin mina ainus, kes sel korral poolfinaaligi jõudis.

Mis oli maailmameistrina lavalt maha astudes esimene môte?

Kuna saalis oli ka minu treener, siis esimene mõte oli näha teda – see oli meie ühine saavutus. Eelmise aasta MM-i järgselt töötasime iga päev selle nimel, et see võit tuleks. Fitness on paraku selline ala, kus sa võid anda endast kõik, kuid lõpuni ei saa milleski kindel olla. Ja mul on treeneriga tõeliselt vedanud – nii nagu plaan oli, suutis ta voolida mu hooaja vormitipu just õigeks päevaks.

Kui pikalt oled jõusaalis treenimisega tegelenud?

Spartaga liitusin esimest korda juba kümme aastat tagasi, kuid jõusaaliga tegin tutvust 2014 aasta alguses. Esialgu paraku end lõhkuva meetodiga ja oma rumalusega treenides. Kolm aastat tagasi aga alustasin juba treeneri käe all sihipärast treenimist jõudmaks fitnessilavale.

Kuidas leidsid tee bikiinifitnessi juurde?

Olen tegelenud erinevate spordialadega ja täna võin öelda, et tegelikult on kõikidel nendel olnud oma osa minu kujundamisel. Tantsimine aga tõi mind fitnessi juurde, kuna läbi tantsu tutvusin mitme särava naisega, kelle teiseks kireks oli just bikiinifitness. Paraku olid nemad minust palju-palju nooremad ja mitmeid aastaid oligi just minu vanus minu enda suurimaks piduriks. Siis aga muutus kõik, kui võtsin eesmärgiks saada lihtsalt 40. aasta juubeliks elu parimasse vormi ja võistlemine ei olnud enam minu peaeesmärk. Täna saab tõdeda, et eesmärk sai vist täidetud 😊 – 40-aastasena võitsin ka IFBB Elite PRO kaardi, kusjuures sel võistlusel võitsin ka maailma edetabeli lõplikus järjestuses esimese ja teise koha saanud sportlaseid.

Fitnessis võistlemisel on mitu erinevat külge – toitumine, treening ning vaimne ja füüsiline vastupidavus. Milliste teguritega suudad kõige paremini toime tulla? Millistega on kõige keerulisem? Miks?

Jah, kõrvaltvaatajatele tundub, et fitnessi põhikomponentideks on vaid jõusaal, kana ja brokkoli 😊. Olen võistelnud viis hooaega ja eks selle aja jooksul olen õppinud oma nõrkustega toime tulema, kuid ma arvan, et vaimne vastupidavus on nendest teguritest kõige raskem. Kui mul on eesmärk, siis suudan väga hästi oma fookust hoida ja kasvõi lihtsalt automaatpiloodil olles läbi kardiosessiooni kõndida. Samuti on raskete trennidega – ma tean, et mu keha on võimeline paljuks ja trennis teen lihtsalt ära kõik, mida treener ette annab. Toitumise osas on omad tõusud ja mõõnad, kuid ma arvan, et need on omakorda tingitud just hormonaalsetest kõikumistest ja vaimsest väljakutsest. Mida lähemale tulevad võistlused, seda pimedamaks ma muutun oma vormi osas. Ebakindlus ja sisemine soov head tulemust teha viivad aga sellesse seisu, kus tahaks vinti üle keerama hakata.  Seetõttu ongi hea, kui on kõrval kaine mõistusega treener, kes õigel hetkel toob mu tagasi maa peale. Ehk siis, kuna minu hormoonid toimivad korrektselt ka võistlusettevalmistuse ajal,  siis ongi loogiline, et teatud nädalal kaal tõuseb ja keha läheb paiste, lihasdefinitsioon kaob ja tuju läheb nulli – see aga ei tähenda seda, et üleöö tuli rasv peale ja kogu ettevalmistus on rikutud 😊. Ma olen enda suhtes väga nõudlik ja seetõttu ei ole mul sellistel hetkedel enda seltsis just liiga lihtne olla. Dieediajuga juhtub ka seda, kui võrdlen oma mahajäämust teiste plusside vastu ning vaatan mööda sellest, mis mul on hea aga teistel vajaka. Ehk siis jah, olen oma heade tulemustega lükanud ootused väga kõrgele ja selleks, et tulla toime nii enda kui kõrvalseisjate ootustega, veenda ennast, et võrdluses iseendaga olen juba võitja, siis on just vaimne vastupidavus väga oluliseks võtmeteguriks.

On sul anda nõuandeid, kuidas leida tasakaal eraelu ja spordi vahel? Kas sinu jaoks on olnud tasakaalu leidmine loomulik protsess?

Täna võin öelda, et kui võtta eesmärgiks maailmatase, siis jääb alles vaid illusioon tasakaalust. Vähemalt minu kogemus on see, et säilitades tasakaal eraelu ja spordi vahel jääb midagi tegemata. Oma võistlusettevalmistumise ajal annan spordile umbes 6-7 tundi oma päevast, lisame sinna igapäevatööks kuluvad 8 tundi, logistikale kuluvad 1-2h ja ei jäägi just liiga palju järgi. Ja isegi kui füüsiliselt oled kohal, siis väga tihti on mõtted hoopis mujal ja sind ei ole oma lähedaste jaoks olemas. Näiteks mahutasin oma ajakavasse mõnusa reedeõhtuse chilli koos sõpruskonnaga, tegelikkuses ütlesin sel õhtul vist vaid paar lauset ja lahkuma seades nentis sõber rõõmsal häälel – “Aga nii tore, et sa vähemalt tulid kohale”. Mul on lihtsalt väga vedanud lähedastega, kes tulevad toime minu iseka hobiga ja teavad juba kogemusest, et umbes nii kuus nädalat enne esimese võistluse algust läheb täisfookus fitnessile ja nad mahuvad pildile väga konkreetsetel puhkudel.

Kuidas sulle puhata meeldib? Kas on raske spordisaalis pikalt eemal olla või pigem lülitad ennast täitsa välja?

Viimase aastaga olen õppinud enda jaoks uue puhkamise viisi – tehes mitte midagi! Aga armastan lugeda ja kinos käia. Samuti puhkan looduses ja sõpradega maailmaasju arutades 😊. Võistlushooaja lõppedes tean, et mu keha vajab taastumiseks aega ja olen proovinud spordisaalist vähemalt nädala eemal olla. Sügishooaeg lõpeb enamasti paar nädalat enne jõulupühi ning kuna kuhjunud tegemata asjad ja kiire aastalõpp võtavad seejärel kohe võimust, siis on tahtmatult õnnestunud ka mitu nädalat jõusaalist eemal olla.

Kas on mingid kindlad põhimõtted, mida järgid nii spordis kui ka elus üldisemalt?

Kas just põhimõte, kuid ma usun, et meil kõikidel on sisemine jõud muuta maailm meie ümber paremaks ja ilusamaks – tuleb vaid märgata ja mõista, et vahel võib sinu väike ja justkui tühine tegevus puudutada teise inimese elu uskumatult võimsal viisil.

Mida soovitusi annaksid algajale jõusaalis treenivale inimesele, et tema areng oleks pikas perspektiivis võimalikult hea?

Kõige esimeseks soovituseks oleks õppida sooritama harjutusi õige tehnikaga. Vaid nii on võimalik arendada just soovitud lihasgruppi ja hoiduda lollustest. Teiseks soovituseks, eriti just meestele, saada kätte õige lihastunnetus ja siis hakata vähehaaval tõstma raskuseid. Liiga tihti näeb jõusaalis pilti, kus raskuseid liigutatakse egoga, mitte soovitud lihasgrupiga. Ja kolmandaks soovituseks oleks tunda treeningust rõõmu  - anna endast oma just selle päeva parim, ole enda vastu õiglane ja tunne rahulolu enesega sõbraks olemisest.

Millised on sinu järgmised eesmärgid?

Sportlike eesmärkide seadmisega ma ei kiirusta. Laual on mitu erinevat varianti, kuid hetkel on viimasest võistlusest alles liiga vähe aega möödas, et langetada “kaineid” otsuseid. Kohe on jõulud ja aastavahetus - annan praegu kehale ja vaimule puhkust ning usun, et aasta alguses selguvad ka edasised plaanid. 

Fotod: Igor Kopcek & Liis Treimann

Jana Tederi tegemistega saad olla kursis tema Instagramis: https://www.instagram.com/janateder/