Mida räägitakse Spartast

"Kui muidu tehakse tüdrukuid suhkrust, jahust ja maasikavahust, siis Sparta treeneri Egle Eller-Nabiga (28) on retsept sassi läinud. Tema võiks olla tehtud tantsust, trennist ja hantlivarust. Maitseks veel särtsu, kulbiga sära ja viimistluseks naiselikkust," kirjutab ajakirjanik Reeli Maasikamäe ajakirjas "Tervis Pluss".

Egle on üdini trenniinimene ja muud teemad temaga naljalt jutuks ei tule. Kõik, millega Egle tegeleb, on seotud spordiga. Ta on personaal- ja rühmatreener Sparta spordiklubis. Ta armastab võistelda ja ennast näidata spordivõistlustel, näiteks on ta alati silma torganud Aeroobikakuninganna võistlustel ja nüüd ka fitness model võistlustel.

“Tegelikult kui ma nüüd mõtlen, siis isegi kodus mehega on meil põhiliselt teemaks trenn – kuidas täna trennis tunne oli, mis trenni tegid ja mida homme trennis teed,” märkab Egle üllatusega. Samas pole ka midagi imestada, kui koos elavad sportlased – Egle abikaasa on professionaalne maadleja Heiki Nabi. Siiski, kuigi jutt ringleb lihaste ja rasvaprotsendi ümber, pole Egle kaotanud naiselikkust. Ta on tundeline, tundlik ja õrn ning see väljendub ka välimuses – riietes, kaunis meigis, pikas hoolitsetud juuksepahmakas ja õrnas naeratuses. Liibuvate riiete all mängivad siiski esimest viiulit naiselikult ja peenelt väljajoonistunud lihased.

Lihased naiselikkuse võtmes

Seda unikaalset kooslust naiselikkusest ja lihastest hindaski kõrgelt fitnessižürii, kui ta eelmise aasta detsembris Fitness Model Estonia tiitliga pärjati. Kui teised võistlejad said teada, et tiitel läks vaid pool aastat tagasi lapse saanud naisele, oli hämming suur ja lüüasaamine veelgi karmim. “Raseduseelne vorm tuli iseenesest kätte, sest ka raseduse ajal olin hästi aktiivne: käisin joogas ja vesiaeroobikas, tegin pikki jalutuskäike. Võtsin küll 10-12 kilo juurde, kuid need kadusid kiiresti pärast sünnitust.” Millal Egle pärast lapsesaamist jälle endises kaalus oli, ei tea keegi, sest kaalu asemel hindab Egle oma keha peegelpildi järgi. Kodus oleva kaalu peale on Egle astunud vaid korra! Ja kui palju ta praegu kaalub, pole tal aimugi. Aga pole ka vahet – Egle peegelpilt ei valeta, ta on tippvormis!

“Kas ma kaalun üks või kaks kilo rohkem või vähem, pole absoluutselt oluline. Fitnessivõistlustel on palju olulisem, et keha on visuaalselt ilus,” selgitab Egle enda sihte kehaga töö tegemisel. Enne fitnessivõistlust suureneb treeningukoormus ja peensusteni läbi mõeldud toitumiskavas hakkab Egle vähendama rasvasisaldust, et võistluse ajaks joonistuksid välja kaunilt treenitud lihased. “Paar kuud enne võsitlusi on kehal väga suur koormus, aga see pole liialt raske ja püüan seda isegi omamoodi nautida. Võib-olla mul on ka nii suur armastus selle ala vastu, et ma ei taju seda nii suure  pingutusena,” jääb Egle korraks mõttesse. “Natukene on mulle ka looduse poolt kaasa antud.”

Selle tõestuseks võibki olla detsembris mängleva kergusega võidetud Fitness Model Estonia tiitel, milleks Egle valmistus vaid kolm kuud.

“Enne võistlust oli küll hetki, kui mõtlesin, et peaksin loobuma. Ma ei saanud teha lapse kõrvalt piisavalt trenni ja järgida nii täpselt toitumiskava, nagu pidin ja paljud imestasid, kuidas ja miks mina ka võistlen – mul on ju imik. Jõusaalis ma trenni eriti teha ei saanudki. Selle asemel käisin bodypumpis ja tegin kodus trenni koos lapsega,” meenutab Egle tiitli nimel pingutamist ja on tagantjärgi väga rõõmus, et ikka alla anda ei otsustanud. “Võidetud tiitel annab mulle võimaluse võistelda kevadel Bikini Model kategoorias ja septembris Fitness Model World võistlusel Austrias. Sealt on võimalik saada edasi ka järgmistele võistlustele,” räägib Egle õnnetundega.

Ajaviiteks väike jooks

Egle praegused tegemised ja kõik tähtsad eluvalikud on alguse saanud lapsena käidud tantsuringist. “Tantsimine on olnud minu elu keskne pidepunkt ja üks pikk rada, mis pole kordagi katkenud ja ma siiani pole hetkekski sellest ära tüdinenud.” Vahel kui on olnud pikk ja intensiivne trenniperiood, nagu näiteks praegu pärast Fitness Model Estonia võistlust, viib Egle targalt ja ettenägelikult trennid miinimumini, et keha saaks puhata. Vahepeal kosutab ta end jooksuga, sest “liikuma ju peab”, aga vähemalt kuu aega ta “päris” ehk tugevat lihastrenni ei tee. “Ma pole küll ise kunagi läbi põlenud, kuid olen kõrvalt näinud paljude harrastajate läbipõlemist liigse füüsilise koormuse all. Kui ennast millegi jaoks treenin, siis alati väga täpselt mõtlen läbi, mida ma teen ja milleks, et mitte üleliigset koormust kehale anda. Suured ja pikaajalised eesmärgid on küll head, sest tean, mille nimel pingutan, kuid kui end liigselt piitsutada, siis lõpeb asi nii suure vaimse stressiga, et pole võimalik midagi saavutada.”

Hobikorras teeb Egle vahel trenni ka koos oma abikaasa Heikiga, nad näiteks jooksevad. Nende mõistes päris trenni nad koos teha ei saa, sest kuigi mõlemad teevad nii aeroobset kui ka jõutrenni, siis on Heiki treeningud tunduvalt pikemad ja intensiivsemad. “Minu treeningute siht on voolujooneline ja naiselik keha, temal pole trenni tegemisel keha väljanägemise parandamisel mingit tähtsust. Peaasi, et tulemusi oleks näha maadlusmatil.” Austusest kummagi spordiala vastu head nõu sportlikud kaasad teineteisele andma ei kipu. Nad arutavad küll omavahel, kuidas paremini sihile jõuda, kuid põhiline roll on olla teineteisele hea moraalne toetaja.

Õige elu = terve elu

Tervisespordiga alustajatele tahab Egle aga märksa rohkem nõu anda. Enne lapse saamist töötas Egle igapäevaselt Tallinna linnavalitsuse juures tervise-edendajana ja nautis eelkõige koostööd lasteaedadega, mis tema arvates oli ka kõige vajalikum valdkond. “Lapseeas sisse viidud tervislikud söömisharjumused ja ka liikumisharjumused on kõige püsivamad ja on suur tõenäosus, et laps võtab need ka koju kaasa ja õpetab vanemaid. Mulle läksid alati hästi korda ka meelelahutuslikud spordipäevad, kus andsin näidisliikumistunde. Tore oli kuulda, et inimesed, kes polnud kunagi varem trenni teinud ja ei teadnud, kui mõnus võib liikumine olla, otsustasid selle ajel trenni minna.”

Siiski, kas pole see võitlus tuuleveskitega? “Kui vaatan kehva statistikat vähesest liikumisest ja elustiilist põhjustatud haigustest ja surmadest, siis see väga riivab mind. Nägin iga päev vaeva, et seda parandada ja nägin ka, et see toimib, kuid ikkagi on inimesi, keda puudutada ei saa või ei jõua. Terviseradadel liigub spordiharrastajaid aina rohkem, kuid kui käisin koolides, siis nägin, kust see statistika tuleb – õues nurga taga tehakse ikka suitsu ja paljude noorte füüsiline vorm ei kannata kriitikat. See on lastevanemate teha, millised on laste söömisharjumused.”

Aasta pärast, kui Egle tööle tagasi läheb, jätkab ta rõõmuga tervislike valikute propageerimist. Egle on ehe tõestus, et see, mille eest ta hea seisab, ka töötab. “Tervislik toitumine ja tervisesport ei ole raske. See on elustiil!”