Rühmatreeningute uudised

Karit Roolaan ning Triin Reisner olid need kaks kanget naist, kes võtsid vastu meie treenerite Eiko Toomi ning Janika Koch-Mäe väljakutse - treenida ennast kolme kuuga sellisesse vormi, et astuda aprilli alguses bikiinifitnessi võistlustel lavale.

Nii Karit kui ka Triin kinnitavad nagu ühest suust, et projektis osalemine oli nende jaoks hindamatu kogemusega. "Ilma selle "võimaluseta" ma imetleksin ilmselt endiselt jõusaalis bikiinifitnessi naisi ja unistaksin, et millal küll mina ükskord lavale jõuan," sõnab Karit, kelle treenimise võttis enda peale Eiko Toom. Viimane iseloomustab Karitit kui tugeva iseloomu ja tahtejõuga treenijaks.

Mõlema noore naise treeningpäevad venisid sageli väga pikaks, mis alguses oli kohati harjumatu. Ometi tunnistab Karit nüüd, et oli ka päevi kus ta vabatahtlikult tegi kaks trenni päevas - lisaks kohustuslikule jõusaali trennile ka oma lemmik kardiotreeningut taipoksi näol. Erandiks oli viimane nädal enne võistlust, kui Eiko avaldas arvamust, et neid sinikaid ja marraskil jalgu ei taha laval keegi näha ;).

Kariti sõnul on kolm kuud on siiski liiga lühike aeg ja keha saab väga suure koormuse. "Mul vedas, minu keha ei vedanud mind alt ja õnnestus 3 kuud ilma eriliste tagasilöökideta intensiivselt treenida."

Eiko õppetunnid - kõik on võimalik!

Triinu vormi saamise eest hoolitses Janika Koch-Mäe, keda Triin peab heaks ja hoolivaks treeneriks. Triinu sõnul arvestab Janika sellega, et kõik treenitavad on erinevad ning nii harjutused kui ka toitumine on individuaalsed. "See tähendab, et kui mõnele sobib harjutus ideaalselt, siis teisele ei pruugi üldse toimida. Sama on ka toitumisega - sobiv makrote jaotus ja kalorite kogused erinevad igal inimesel," kõneleb Triin.

Kiitusega Triinu aadressil pole kitsi ka Janika. "Ta kuulas mind tähelepanelikult ja tegi kõik, nii nagu kästud."

Karitit juhendanud Eiko Toomi iseloomujstab piiga kui väga positiivse mõtteviisiga treenerit. "Tema moto ilmselt - kõik on võimalik, seda "mõistlikkuse piirides" ja võimalikult puhta toidulauaga."

Otseselt treeningutes Eiko järeleandmisi ei teinud. Oli üks hetk, kui mu keha läks stressi ja hakkas Karitile vastu töötama, siis Eiko küll ütles, et nüüd on aeg anda kehale ja vaimule mõned päevad puhkust. Ja see toimis. "Oma keha tuleb kuulata," möönab Karit nüüd:  "Tunnistan, et mul oli väga raske need mõned päevad treeningutest eemal olla, sest mul on ju tähtaeg ja iga treening loeb. Kui su treener usub sinusse, siis hakkad ise ka endasse uskuma. See on hea treeneri üks olulisemaid omadusi."

"Karitit on tugeva iseloomu ja tahtejõuga treenija," hindab Eiko oma õpilast.

6. koht jäi mõlemat kripeldama

Nii Kariti kui Triinu hulljulge "eksperiment" lõppes 1. aprillil Pärnu võistlustega, kus Karit ja Triin saavutasid oma pikkuse kategooriates 6. koha. Kuidas neiud selle tulemusega rahule jäid?

Karit läksin 1.aprillile vastu enda sõnul üllatavalt rahulikult. "Olin täiesti veendunud, et ma ei maga öösel silmatäitki, aga magasin hoopis paremini kui tavaliselt. Sisendasin endale, et töö on tehtud ja tulemust enam paremaks muuta ei saa. Tuleb see mis tulema peab,ma lähen lavale kogema, just nii, ma ei lähe võitma vaid kogema. Olin väga, väga rõõmus, et sain edasi finaali."

Triin on emotsioonide kirjeldustega veidi tagasihoidlikum. "Sain selgeks, et ka laval esinemisele tuleb sama palju kui treeningutele."

Ometi tunnistavad mõlemad, et 6.koht jäi neid natuke kripeldama ;).  "Värisevad jalad ja lavanärv vedasid mind alt, mu ainuke mõte oli, et ma nende kingade peal vähemalt püsti jääksin. Ma olin oma (3 kuuga bikiinivormi) vormiga üsna rahul, aga poseerimine on minu puudus, millega tuleb tööd teha ja sinna mu 1.koht ilmselt läks ;)," kirjeldab Karit muiates.

Treeneritel jagub oma hoolealustele ainult kiidusõnu. "Oli uhke tunne olla saalis, kui Karit oli laval," tunnistab Eiko. Ja Janika lisab: "Ei saa mainimata jätta, et see oli mõlemal neiul elu esimene bikiinifitnessi võistlus - ei saa ju kõik kohe perfektne olla. Nad olid ülitublid"

Kuidas edasi? Kas bikiinifitnessi lavalaudade maitse kätte saanud piigad näevad ennast ka edaspidi selle alaga tegelemas?

Karit näeb seda kui eluviisi. "Olen täiesti veendunud, et see ei olnud mu esimene ega viimane lavaline etteaste. Millal mind uuesti aga laval näha saab, seda ma veel täna öelda ei oska. Hetkel olin sunnitud loobuma Eesti Karikavõistlusest kulturismis ja fitnessis, mis toimuvad 29.aprillil aga õnneks tuleb neid võistluseid veel  :)."

Triin jätab rohkem otsi lahtiseks."Võiksin seda proovida küll, kuid vajaksin pikemat ettevalmistusperioodi"

Janika: keerulisem kui personaaltreening

Kolm kuud intensiivseid treeninguid ja juhendajate nõuandeid õpetasid mõlemale oma keha kuulamist. "Pole olemas ühtegi õiget retsepti kõigele - oluline on tunnetada iseennast," sõnab Triin. Karit seevastu toob välja toitumise olulisuse.

"Mäletan selgelt, kui osalesin eelmisel aastal Egle Eller-Nabi bikiini seminaril. kus räägiti võistlusdieedist. Mind ajas pehmelt öeldes muigama, kui Egle ütles, et must kohv on võistluseelsel ajal kui magustoit. Nüüd ma tean, mis ta selle alla mõtles ,)) .  Võistluseelne dieet on ajutine ja ma veensin ennast, et toit ei kao selle ajaga kuhugi."

Aga treenerid, mis õppetunni nemad sellest meeletust kolmest kuust said? Eiko sõnul õpetas see aeg, et pead oma treenitavat kuulama. Janika lisab, et korraga sai selgeks see, et ühe suure eesmärgi - näiteks kindlal ajal lavalaudadele astumise - nimel treenimine on hoopis keerulisem, kui lihtsalt tavaline personaaltreening.

Igatahes oskavad kõik neli projektis osalenut nüüd suurt pilti ja kindlaid sihte paremini ette näha...ja on kogemuse võrra rikkamad.