Liikmete kogemusi

Gerly Vahe ja Katrin Varik - sõbrannad tööl ja suusarajal

16:13 07. märts 2016

Sõbrannad ja töökaaslased Gerly Vahe ja Katrin Varik liitusid Sparta suusagrupiga 2015. aasta novembris ning on oma valikuga kuhjaga rahul.

Mõlemad naised on terve oma senise elu pidanud sporti au sees. Kehalise kasvatuse tunnidki olid piigade vaieldamatud lemmikud. Maakoolis õppinud Gerly harrastas – nagu ta ise ütleb - võimalikult palju spordialasid – suusatas, tegeles kergejõustikuga, harrastas pallimänge.

Ka Tallinnast pärit Katrin oli kooli ajal tõeline spordifänn. Just tema oli see, kes kooli esindades võistlustel alati kastanid tulest välja tõi. Jõudumööda lõi ta kaasa ka kergejõustiku treeningutel ning vabal ajal võis teda kohata suusaradadel. „Suusatanud olen kogu teadliku elu. Kuna isa võttis meid vennaga lastena kaasa kui ise suusatamas käis, siis sealt see suusapisik tekkiski,“ kõneleb Katrin.

Sport hoidis Gerlyt ja Katrinit oma haardes ka pärast keskkooli lõpetamist. Tõsi, mõlema jaoks olid 20-nendad eluaastad sportlikus mõttes madalseis. Uus äratus tuli naiste jaoks umbes kümmekond aastat tagasi, kolmekümnendate verstapostile lähenedes.

Katrini uueks sportlikukus stardipauguks oli aasta 2007, kui tal suvel tuli mõte läbida suuskadel Tartu maraton. Sellest ajast saadik on ta järjepidevalt tegelenud erinevate kestvusaladega. Et 2008. aastal jäi maraton lume puudumise tõttu ära, läbis Katrin selle esimest korda aasta hiljem. “Umbes samal ajal hakkasin ka teisipäevakutel orienteerumas käima ning osalema ka muudel rahvaspordiüritustel. Joosta mulle eriti ei meeldi, orienteerumine on peamine põhjus, miks oma jooksuvormi hoida. Xdreami B-rajal olen osalenud viimased kuus aastat,“ kõneleb Katrin.

Jooksmist asendas suusatamine

Gerly hakkas taas regulaarselt sportima kümmekond aastat tagasi. “Peale laste sündi soovitas üks sõbranna Gerlyle jooksmist. “Olin kohe nõus. Umbes 2009 aastal tuli ta uue plaaniga - ostame suusad ja hakkame suusatama. Mõeldud tehtud. Osalesin 2010. aastal isegi paaril suusavõistlusel. Nüüd aastaid hiljem olen jäänud mina rohkem neid alasid harrastama,” kõneleb ta.

2014 aastal oli Gerlyl – nagu ta ise väljendub - au saada osa sellisest projektist nagu Marathon100, mille eesmärgiks Tallinna SEB maratoni läbimine. Senini oli võistlustel joostud pikim distants Gerly jaoks 10 km. „Kui ikka eesmärgid paigas, saab kõigega hakkama,” toonitab südikas piiga.

Peale SEB maratoni läbimist jätkas Gerly usinalt trennis käimist, kuni eelmisel sügisel leidis koos Katriniga, et nüüd võiks hoopis suusatrennis käima hakata. “Eks me olime palju kordi teetassi taga arutanud erinevatel spordi teemadel ja nii lõpuks see otsus sündiski.“

Katrin haaraski sõbranna poolt välja pakutud härjal sarvist ja hakkas otsima võimalusi, kus oma soove ellu viia. „Miskipärast jäi kohe kõlama Sparta suusagrupp. Pikka mõtlemist ei olnud. Nimed kirja ja trenni.“

Eesmärgiks parandada suusatehnikat

Sparta suusagrupiga liitusid mõlemad suurte ootuste-lootustega. Sooviks parandada oma suusatehnikat või nagu Gerly täpsustab – saada selgeks klassikatehnika sõit. Kui Katrinil on Tartu maratoni läbimise kogemus olemas, siis Gerlyl on see katsumus plaanis läbi teha tänavu.

„Olen ammu unistanud Tartu maratoni läbimisest,” tunnistab ta. Aastaid tagasi kutsus üks sõbranna teda kaasa sellele spordipeole.

Toona Gerly kõhkles, polnud veel selliseks katusmuseks valmis. “Sõbranna aga oli nii tubli, et tegi eelmisel aastal poolmaratoni ja sealt sain innustust juurde, et ega ma nõrgem pole ja teen ka, aga pika distantsi. Kui juba, siis juba.”

Ajalist eesmärki Gerly endale seadnud pole.” Põhiline, et saaks tehtud ja ikka nii, et sellest hea tunne sisse jääb,” usub ta ja möönab, et tal puudub ju maratonikogemus. Olulist rolli hakkab Gerly sõnul kindlasti mängima ka ilm. “Vähem oluline ei ole ka see, kuidas suusad määritud saavad ja kõige lõpus selle päeva enesetunne. Juba praegu sellele mõeldes hakkab süda kiiremini lööma. Ärevus ja väike hirm,” kõneleb Gerly.

Mõlemad sportlikud naised allustasid sügisel Spartas ree rautamist rullsuusa treeningutega. “Tasakaalu polnud ollagi ja laperdasin rajal mis kole. Kukkusin ka, aga ei läinud palju aega, kui mingi tunnetus hakkas juba tulema ning suutsin isegi nautida protsessi. Usun, et sellest on olnud palju abi, sest nüüd saab kõike lumel ja päris suuskadel praktiseerima hakata,” kirjeldab Gerly. Lumel selgus juba, et ka uisutehnika vajab ka lihvimist.

Mõtlesin, et oskan, aga päris nii see siiski polnud.”

Sparta treenerid – karmid aga õiglased

Positiivse mulje suusanaistele jätnud ka Sparta treenerid Jaanus Teppan ja Eiko Toom. „Mõlemad on tähelepanelikud ja tekitavad tunde, et oled trenni oodatud. Tehnika osas on Jaanus nõudlikum. Eiko jällegi on väga abivalmis, eriti asjades, mis on varustusega seotud,“ loetleb Katrin, soovides eraldi ära märkida vahepeal trennis abiks käivat värsket Sparta kestvusalade juhti Raul Ollet, kelle alati positiivne hoiak annab enesekindlust ning tunde nagu oskaks juba täitsa hästi suusatada.

Gerly lisab: „Eiko ja Jaanus on superägedad. Kohati karmid, aga kindlasti õiglased tõelised oma ala tegijad. Kui ikka teed valesti ja asjast kohe aru ei saa, siis teed veel nii kaua, kui selgeks saab. Ja kõik toimub läbi huumoriprisma.“

Tõepoolest, mõnusat naljasoont on mõlemale treenerile antud kamaluga. „Trennis peabki fun olema, mitte tuim nühkimine,“ tõdevad sõbrannad nagu ühest suust ja lisavad, et neid on Sparta suusagruppi hästi vastu võetud.

„Tore on süsteemselt trenni teha. Eriti sobib see minusugustele laiskadele inimestele, kes ei viitsi ise välja mõelda, mida nad vormi ja tehnika parandamiseks tegema peaksin,” muheleb Katrin ja tõdeb, et sellist tehnilist ala, nagu suusatamine, on pea võimatu ilma treenerita arendada.

Konkurendid suusarajal?

Aga kuidas on lood sõbrannade omavahelise konkurentsiga? Kas Vestmanni ja Piibelehe duellid on ka neile tuttavad? Gerly sõnul ei konkureeri nad omavahel. Pigem on tore see, et sõbrannad saavad koos trennis käia ja tööl suusaasju arutada. Ning miks mitte - ka teisi kolleege selles suunas tegutsema panna. “Katrin on varasemalt mitu korda Tartu maratoni läbinud ja lisaks veel ka Vasaloppeti.  Kuigi ega ma ennast ka ei alahindaks. Tahtmist ja sitkust peaks olema piisavalt, et talle vastu hakata. Parim selgub finišis,” naerab Gerly.

Katrin lisab omalt poolt, et ega jah, treeningutel omavahelist konkurentsi tunda pole, küll aga võib Tartu maratonil kaasa lüües alatedvuses olla soov sõbrannast kiirem.

Nagu ikka - Kord on Vestmann all ja Piibeleht peal, siis jälle…

Lisa oma kommentaar

Sinu nimi:*
Sinu e-post:
Kommentaar:*
Lisa kommentaar
Kuvan 0 kommentaari
Ühtegi kommentaari ei ole.