Liikmete kogemusi

2009.aastal tabas Kersti Rodest tõbi, mis sundis neljaks kuuks karkudele ja "diivanirežiimile". See tõi kaasa kehakaalu järsu tõusu. Mustast august aitas Kersti välja Sparta personaaltreener Marek Morozov. Kuidas?

Kersti Rodese lugu:

"Taustaks – 2009. aastal tabas tõbi, mis sundis neljaks kuuks karkudele ja vasaku jala koormusvabadusele. Neli kuud „diivanireziimi“ jättis tuntava jälje nii kehakaalule kui ka välimusele – omandasin suurepärase kukli figuuri ja tuttavad vihjasid delikaatselt – oi, oled nii muutunud, juuksed on pikaks kasvanud (mis oli ka tõsi).

Ja kui lemmikkostüüm enam selga ei mahtunud, kõndimisel kasutasin keppi ja trepist  käimine oli väga raske, siis olingi valiku ees – kuidas edasi. Jäädagi nukralt lonkama  või muuta oma eluviisi?

Kuna jalg tugevat toetamist veel ei talunud, siis sobisid mulle harjutused, mida sai teha istudes või pikali, seega jäi lihtne valik - jõusaal või ujula. Olen varem ka lühiajaliselt jõusaali külastaja olnud, siis otsisin üles tuttava, kes andis lahkelt nõu ning sõnadega „Tule, ma viin su õige inimese juurde“ tõi mind spordiklubisse Sparta.

Õige inimene oli personaaltreener Marek Morozov.

Marek Morozov koostas treening- ja toitumiskava

Algas elu uues maailmas. Marek koostas  treening- ja toitumiskava, näitas harjutused ette ja saatis mu iseseisvalt harjutama. Seisin üksi keset suurt saali enda vastas hunnik kange, hantleid ja igavesti imelikke trenazööre. Ja nende kõigiga toimetasid vilunult suured jõumehed, noored poisid  ning ennäe imet - haprad tütarlapsed (kauneid neide võib kohata sageli suuri raskusi liigutamas või keerulisi harjutusi sooritamas). Olen kuulnud naiste hirmust lihaste suureks kasvamise ees – oma kogemusest võin kinnitada - ei kipu need lihased kergelt kasvama.

Kõige selle aktiivse tegevuse keskel pidin vapralt iseenda mõtete ja harjutuste sooritamisel vastupanu osutava kehaga toime tulema. Oi, kui keeruliseks ma selle alguse enda jaoks mõtlesin!

Suur oli ka muudatus toitumises. Lisaks spordisaalis toimetamisele võttis üllatavalt palju aega toidu valmistamine – esmalt valik poes, mida osta, mida mitte, pidev igasugune toidu koostise lugemine enne ostmist. Aga kõigel selle oli tulemus  - kehakaal hakkas langema ja enesetunne paranema. Ja lisandus energiat, väsimus taganes, elurõõm tuli tasapisi tagasi ja poole aasta pärast kõndisin ka juba täitsa rõõmsa meelega trepist.

Soovitus algajatele: küsige spetsialistidelt nõu!

Tänaseks olen siis üle kahe aasta pidev jõusaali külastaja olnud, seda kolm-neli korda nädalas. Kuidas olen hakkama saanud? Kõige tähtsam on prioriteetide seadmine. Elus on palju asju, mida kõike tahaks teha, paraku on ööpäev ainult 24 tundi. Tegin valiku, seadsin oma töö, kodu ja muu elu nõnda, et 3-4 korda nädalas olen trennis.

Loomulikult on olnud ka tagasilööke – kava läheb igavaks (kaua võib ühte ja sama harjutust järjest teha, eriti kui raskuse muutus pole ka kerge tulema), lihased valutavad jm.  Siin ei aita muud, kui aegajalt on mõttekas küsida treenerilt abi. Marek oma tasakaaluka ja sõbraliku olekuga ning suure teadmise ja kogemuse pagasiga on  abistanud ja mind kenasti suunanud.

Soe soovitus kõigile algajatele – ärge leiutage ise jalgratast, küsige treeneritelt nõu. Hea kindlustunde annab hetk, kui usina harjutamise juures astub treener kõrvale ja parandab sooritust või küsib enesetunde kohta.

Vähe sellest, et ebameeldivad üllatused võivad tabada sind treeningul – ka söömine ei pruugi edeneda sugugi nii lihtsalt kui menüü seda ette näeb. Ootamatult võis tabada  mõistuse kadu kui käeulatusse sattus shokolaaditahvel  või muu maius, mille vastu olen nõrk olnud lapsest saati, raskeks ajaks on minu jaoks vaba õhtupoolik kodus, sest kogu aeg on kuklas tunne, et midagi tahaks ampsata...

"Olen avastanud endas uusi külgi"

Viimase kahe aasta jooksul olen avastanud endas rida uusi külgi – selgus, et minus on visadust ja püsivust (täiesti uued jooned, mille olemasolust polnud varem teadlik), sport on hakanud meeldima (midagi täiesti uut, sest kooli ajal oli vihkasin võimlemistundi) ja olen taas nõus ennast lahke pilguga peeglist silmitsema. Rahu iseendaga – see on suurepärane seisund.

Mis puudutab tervist, mille taastamine on ka praegu peamine eesmärk, siis olen saavutatuga väga rahul."