Uus SPORT pakett teadlikule tegijale!

Loe lähemalt

Jõusaali uudised

Alar Seim: tahan olla oma teadmistega inimestele vajalik

10:43 20. mai 2021

Tunnustatud Sparta tõstmistreener Alar Seimile meeldib teha mõtestatud tööd ja katsetada piire, kuhu on võimalik aastatega areneda.

Spartas oma poega, Eesti parimat tõstesportlast Marti treeniv Alar Seim on läbi ja lõhki Nõmme poiss. „Elasin Mustamäe nõlvast 100 m kaugusel,“ meenutab ta.

Spordiga on ta seotud olnud kogu oma teadliku elu. Tema isa Georg Seim oli 6 kordne Eesti meister raskekaalu tõstmises ning kõik isa peresõbrad olid tolle aja parimad sportlased.

Oma esimeses trennis, maadlustrennis hakkas Alar Seim käima 11 aastaselt. „Trennid toimusid Rataskaevu tänaval, tänase Rootsi - Mihkli kiriku ruumides ja treeneriks oli Boris Meos,“ kõneleb ta ja annab mõista, et alavalik oli talle üsnagi sobilik - 10 aastaselt kaalus Alar juba 60 kg.  „Jooksus ja suusatamises ma parimate hulgas ei olnud, samas jalgratas sobis mulle hästi.“

14 aastaselt  - 9.09.1972 daatum ei unune kunagi – alustas Seim tõstetreeningutega treener Ervin Lieberti juhendamisel. Vanemad spordisõbrad mäletavad Ervinit esimese atleetvõimlemise õpiku autorina, maadlus- ning maletreenerina

„Tema oli mulle suurimaks eeskujuks. Mul oli õnn olla, tulemuste poolest, ta parim õpilane, kes sai teistega võrreldes ebaproportsionaalselt palju tähelepanu,“ ütleb Alar.

Isiklik kahevõistluse rekord 392,5 kg

Eeskujusid oli teisigi. Näiteks tema kehalise kasvatuse õpetajad Enn Roosi (treener 80 eluaastani), Uno Kiiroja ( 100 m. 10,4  Eesti rekord 1959) ja Sven Andresoo ( Audentese treener tänaseni).

Tõstetreeningud toimusid Alari sõnul Tallinna Kalevi tõstesaalis Tõnismäel. „Harjutasin koos tolle aja tippude Jaan Taltsi, Karl Utsari, Toivo Kure jt. 17 aastaselt tõukasin 160 kg, mis oli küll Eesti noorte rekord, samas võrreldes vanemate meestega mitte midagi erilist,“ hindab ta täna.

Alar Seim on tulnud neli korda kahevõistluses ning kuus korda üksiktõstetes Eesti meistriks. Tema isiklikuks rekordiks jäi 392,5 kg (rebimises 165kg, tõukamises 227,5 kg).

Selge, et sellise taustaga mehele tuli elukutse valikul ühe esimese võimalusena meelde ka treenerikutse. 1978 astus Alar Seim Tartu Ülikooli KKT-sse, mille ta lõpetas 1985 tõstespordi treener-õpetaja kutsega.

Treenerina alustas Seim 1982 Kehtna NST-s, sealt liikus edasi 1985 Kadrinasse. 

1992 sai Eesti vabaks, paljud ettevõtted lõpetasid turumajanduse tingimustes tegevuse ja paljud erialad ei olnud enam vajalikud. 

Nii tuli ka Alar Seimil otsida uusi ellujäämise võimalusi.

Ka tema isiklikus elus olid toona keerulised ajad. „Saatuse tahtel jäin üksi kasvatama 3 last. Poeg Mart oli 5 aastane, tütred 13 ja 14.“

Spartas varsti kümme aastat

Tõstespordi juurde naasis Alar tänu tõstespordist vaimustunud poeg Mardile- „Alustasime 2004. aastal, kui Mart oli 13 aastane, Pirital, Majandusgümnaasiumi ruumides. Sõitsime tipptunnil Nõmmelt Piritale ja tagasi ja nii 7 aastat järjest. „

Alates aastast 2012 harjutab Seimide peretiim Spartas.

Vahepealsel ajal, mil treeneritöö ei olnud enam vajalik, hakkas Alar tegema spordimassaažiga ja teeb seda hommikupoolikuti veel tänagi.

„Treeneritöö juures meeldib mulle eelkõige võimalus olla oma teadmiste ja kogemustega inimestele vajalik. Meeldib, et olen leidnud spordiala, mida vajavad kõik, kes tahavad saavutada spordis kõrgeid tulemusi. Meeldib, kuidas vibalikust poisist, kelle jaoks 20 kg kaaluv kangivarras on raske, saab ühe aastaga rühikas mees, kes tõstab kätele 100 kg kaaluva kangi. Meeldib , kuidas inimesed, kes on 8 tundi istunud kirjutuslaua taga, ütlevad aja trennis olevat neile kvaliteetaeg, parim osa päevast. Meeldib, kuidas 60 aastane kirikuõpetaja, kes 10 aastat tagasi tegi tugilamangus 10 kätekõverdust, teeb nüüd minutiga 50 ja innustab ohkivaid kaaslasi lubadusega, et tema võib matta. Meeldib katsetada piire, kuhu on võimalik ennast aastatega arendada, tehes süsteemset, mõtestatud tööd. Samas ei meeldi ebaõiglus ja pettus millega puutud kokku spordi kõige kõrgemal tasemel.“

Alar kutsub üles ka keerulisel koroona ajal tasakaalustama vaimset koormust saamaväärse füüsilisega. „Meil on olemas fantastilised tingimused nii kergliiklus- kui terviseradade näol,“ ütleb ta.

Alari lemmiktrenn on loomulikult tõstmine. „See ala arendab nii kiirust, painduvust, koordinatsiooni, absoluut- kui ka kiiruslikku jõudu. Arvestades aga sünniaastat, siis tuleb tunda rõõmu trenažööridest ja jalgrattast,“ ütleb ta.

 

 

Lisa oma kommentaar

Sinu nimi:*
Sinu e-post:
Kommentaar:*
Lisa kommentaar
Kuvan 0 kommentaari
Ühtegi kommentaari ei ole.