Enne kevadist koroonaepideemiat Spartasse jõusaalitreeninguid tegema tulnud odaviskeäss Magnus Kirt oli enda sõnul meeldivalt üllatunud Spartas pakutavast laiast trenažööride valikust.

Eesti rekordimees odaviskes Magnus Kirt on silmnähtavalt rahul – lõpuks ometi on ta leidnud jõusaali, kus kõik vajalik on käe-jala juures olemas ning hing jõutreeningute kvaliteediga rahul.

„Maailmas ringi sõites olen näinud palju erinevaid jõusaale ja võin kinnitada, et nõnda heal tasemel ja laiaulatuslikku valikut kui Spartas, ma näinud pole,“ pillab odamees Sparta suunas komplimente.

Enne Spartasse tulekut oli Magnusel enda sõnul väike kahtlus – kas tõesti on võimalik, et tavainimesele mõeldud jõusaal sobib ka tipptegijatele?

Juba esimene kokkupuude oma uue treeningkohaga murdis selle eelarvamuse sõna otseses mõttes tuhandeks tükiks.

Kirt oleks sattunud otsekui odaviskaja unelmate muinasmaale. „Minu treeningud Spartas on intensiivsed ja produktiivsed, leidsin siit eest just minule olulisi ja vajalikke seadmeid,“ sõnab mullu tulemusega 90.61 uue Eesti rekordi püstitanud Kirt.

 „Olen kangide ja trenažööride kvaliteedi osas väga nõudlik, aga siinsete masinate kvaliteet on väga kõrge,“ kinnitab Kirt kätt südamele pannes: „Ütlen seda ilma ilustamata.“

Teeb sügavkükke 165 kiloga

Samuti juhib odameister tähelepanu võimalustele saada Spartast kohapealsetelt spetsialistidelt kuldaväärt nõu. Üks mees, kelle poole Kirt jõutreeningu teemal aegajalt pöördub, on tõstja Mart Seimi treenerist isa Alar, kes vaat et suurema osa oma nädalast Sparta saalis hoolealuseid treenides veedab.

„Alariga kohtusin juba 2016. aastal Rio de Janeiro olümpiamängudel,“ avab ta tutvuse tausta ja kiidab koostööd tõstetiimiga.

Huvitav, missuguste raskustega odakuningas ise jõusaalis treenib? Nii Kirt kui ka tema treener Marek Vister teevad kiire kalkulatsiooni ja tõdevad nagu ühest suust, et Kirdi rinnalevõtu raskus on 135 kilogrammi, sügavkükke teeb ka 165 kiloga ning lamades surub ta 110 kilogrammi.

„Odaviskajatel on veel üks hea kriteerium – ülevedu, mida teen 110 kiloga,“ viitab ta selja tagant üle pea tõmmatavale eriharjutusele.

Kirdi liitumine Spartaga oli natuke seotud ka tema mullu Dohas peetud MM-il hõbeda toonud heitele järgnenud vigastusega. „Spartasse tulles toibusin õlalõikusest ja umbes kahe kuuga tõusid minu tulemused ja näitajad kunagiste rekorditelähedaste tulemusteni,“ tunnustab Kirt Spartat.

Treener Vister lisab omalt poolt, et Sparta spordiklubis valitseva sportliku ning sõbraliku õhustiku taga on Sparta töötajate vastutulelikkus. „Sparta inimesed, omanikest alates on lihtsalt hea südamega inimesed, igas klubis asjad nii pole,“ teab Vister.

„Nooruse uljus on kadunud“

Kirti iseloomustab jõusaalitreeningutes Visteri hinnangul oskus tähelepanu fokusseerida olulistele asjadele ja pühenduda jäägitult eesmärgile. „Mõned aastad tagasi pidin teda jõusaalis ikka tagant utsitama, aga tänaseks on Magnus küpsenud ja arenenud.“

Odamees ise hindab oma jõusaalitreeningute arengut lakoonilise tõdemusega: „Nooruse uljus on kadunud.“

Ja muheleb tagasihoidlikult.

Viskekahurite hooaeg lõppes septembriga ning väiksele puhkusele järgneb juba uus aastane tsükkel, eesmärgiga esineda edukalt koroona tõttu edasi lükkunud Tokio olümpiamängudel.

„Hetkel pole veel viskekaared teab mis pikad, aga saabuvaks olümpiahooajaks on vaja saavutada 90- meetri taseme tunne,“ kõneleb Kirt ja toob välja ka märksõna, mis võiks aidata olümpiaedule kaasa. „Stabiilus.“

Just selline mullu nähtud ja spordisõprade seas imetlust ja siirast tunnustust pälvinud vorm, kus ta ühe suve jooksul suutis Eesti rekordit lausa kahel korral parandada.  Ja kus 90 meetrised visked said pigem traditsiooniks kui üllatuseks.

Kas samasugune jõudemonstratsioon jätkub ka Tokios?

Kirt ei tõtta veksleid välja jagama. Küllap aeg annab arutust.