Liikmete kogemusi

Foto: Erkki Kesa
Eesti parim suusahüppaja Kaarel Nurmsalu kogub vormi Spartas.

Kaarel Nurmsalu: Spartal on mu arengus täita tähtis roll

09:59 10. september 2013

Sotši olümpiamängude üks suurimaid Eesti medalilootusi, suusahüppaja Kaarel Nurmsalu tunnistab, et kui ta ei ole just hüppemäel, siis võib leida teda Sparta jõusaalis rauda sikutamast.

Eesti parim suusahüppaja Kaarel Nurmsalu ootab põnevusega saabuvat talihooaega. Paranenud rahalised võimalused on lubanud tal mitmekesistada treeningute geograafiat ning suvised treeningud andnud alust mõõdukaks optimismiks. „Sotši olümpiale veel medalit võitma ei lähe, aga edaspidi tahaks küll pjedestaalile tõusta. Nii olümpial, MM-il kui ka MK-etappidel,“ sõnab Nurmsalu, kes suusahüppetreeninguid viib läbi põhiliselt põhjanaabrite soomlaste juures, sest „Eestis pole suusahüppekultuuri ja traditsioone“. Ka treeningkaaslasi kindlasti.

23-aastane Nurmsalu peab ennast nooreks suusahüppajaks. Eelkõige seepärast, et veel mõned aastad tagasi tegi ta vägitegusid kahevõistlejana – 2011. aastal krooniti ta U23 juunioride MM-il lausa kolmekordseks pronksmedalivõitjaks. Ometi tundis Nurmsalu, et sellel alal ta täiskasvanute klassis maailma absoluutsesse tippu ei jõua.

Vaja oli uut hingamist, mille ta leidis suusahüpete juures. Juba avahooajal saavutas ta Planica MK-etapil ülikõrge 13. Koha Tema nimel on ka Eesti pikima õhulennu rekord 204 meetriga, hüpatud Norras Vikersundis.

Need on selged märgid, et selle mehe ees on kogu maailm valla.

Prioriteediks hüppevõime parandamine

Nurmsalu sõnul on kangitreeningud Spartas tema jaoks uus tase. Varem vaid kodukandis Tamsalus rauda rebinud Nurmsalu on Sparta jõusaalis leidnud endale õdusa koha, kus lihastesse rammu koguda ning kaastreenijatega suhelda. „Pole vist ühtegi trenni niimoodi möödnud, et ma poleks näinud siin tuttavaid nägusid,“ ütleb nooruke mägikotkas, kes ettevalmistusperioodil käib jõusaalis 5-6, võistlusperioodil aga umbes 3 korda nädalas. „Spartas on lihtsalt hea olla, siin on sportijate jaoks kõik võimalused olemas. Spartas ollakse trennis, mitte ei käida diskosaalis,“ heidab sõnaosav Nurmsalu vihje Sparta sportlikkusele.

Nurmsalu tunnistab, et üheks tema prioriteediks Spartas on hüppevõime parandamine. Hetkel kerkib ta kohapealt maast üles 58 sentimeetrit, mida ta ise nimetab „normaalseks“ tulemuseks. Näiteks Soome legendaarsel suusahüppajal, tänavu come-backi tippsporti teinud Janne Ahosel on see resultaat lausa 72 cm. „Kõvem põrge teeb elu mäel kergemaks,“ teab Nurmsalu, kes peab oma eeskujudeks hüppetrampliinil norralast Anders Jacobseni ning poolakaid Piotr Zylat ja Kamil Stochi.

Hüppevõime parandamise nimel näeb teda Spartas tegemas tavatreenija silmis kummalisi, lausa naljakaid  harjutusi – imiteerimas tõukeid trampliinilt. Tavaline on ka see vaatepilt, kus Nurmsalu teeb 160 kilose kangiga täiskükke.  Nurmsalu sõnul ongi suusahüppajal kaks valikut – kas kasutada suuri raskuseid või timmida teravust ülikerge kangiga. Balansi leidmine nende kahe äärmuse vahel on sageli paras pähkel.

„Hooaja sees tuleb aga puid veelgi rohkem alla panna,“ vihjab ta võimalikele treeningkoormuste tõusule.

Teel maailma esikümnesse?

183 sentimeetri pikkune Nurmsalu kaalub võistlusperioodil umbes 70 kilogrammi. „Suusahüppaja kohta olen ma üsna kogukas,“ hindab ta ise ing kinnitab, et saab päevas hakkama umbes 700 kilokaloriga. Just tüütu kaalu kaotamise nimel meenutasid Nurmsalu toitumisharjumused veel üsna hiljuti piinamist. Aga kaalust oli ja on ka praegu  vaja alla saada. „Näiteks 120 meetrisel mäel on rusikareegel – 1 kilo kaotus tähendab umbes 4 meetrit pikemat hüpet.“

Nurmsalu sõnul on ta uuele kvaliteeditasemel tõusnud tänu soomlasest treeneri Topi Sarparanta näpunäidetele. Kunagi Jaapani staari, suusalennu maailmameistrit Noriaki Kasaid treeninud Sarparanta näeb noores eestlases uut teemantit, keda õigesti lihvides võib tõeliseks vääriskiviks vormida. „Kui Nurmsalul teeb kõvasti tööd ja samal moel areneb, võib ta jõuda maailma esikümnesse. Sporti pole ju mõtet teha vähema kui võidu nimel,» on  isegi tipptasemel sportinud Topi Sarparanta öelnud.

Nurmsalu möönab, et absoluutsest maailma tipust jääb ta maha kogemuste puudumise ja vähese kangitreeningu tõttu.

Mõlemad vead paranevad päevadega. „Spartal on minu tulevikku silmas pidades kindlasti väga tähtis roll täita. Vaja on teha musta tööd, siis tuleb ka edu,“ on ta veendunud.

 

Lisa oma kommentaar

Sinu nimi:*
Sinu e-post:
Kommentaar:*
Lisa kommentaar
Kuvan 0 kommentaari
Ühtegi kommentaari ei ole.